Urmas Paet: Eesti Läänemere aasta 2014

Sel aastal liiguvad Läänemere piirkonna kellavärgi osad niimoodi, et mitu erinevat osutit peatub Eesti kohal.

Alates jaanuarist on Eesti Balti koostöö eesistuja, seda nii Balti Assamblees kui Balti Ministrite Nõukogus. Põhja-Balti 8 riigi koostöös algas meil jaanuaris samuti aastane koordineerija roll. Juulikuus aga algab töömahukas Eesti eesistumine Läänemeremaade Nõukogus, mis kestab juunini 2015. Lisaks algavad juulis ka Eesti eesistumised temaatilistes koostööorganisatsioonides Helcom ja Vasab. Soome, Venemaa ja Eesti korraldavad 2014 Soome lahe aasta. Kokkuvõtvalt võin öelda, et 2014 on kujunemas Läänemere aastaks.

Läänemere aastal on oluline panus, mida saavad anda omavalitsused, kõrgkoolid, erasektor, vabakond. Nende jaoks on Läänemere aasta võimalus leida uusi koostööpartnereid ja vaadata üle olemasolevaid suhteid. Eestil on mitmeid uusi valdkondi, kus me just viimastel aastatel oleme muutunud huvitavaks teistele ja suutelised tegema koostööd – võtame kasvõi meie loomemajanduse või kokakunsti. Kindlasti on oluline otsida projekte, millele saaks leida tuge ELi uue eelarveperioodi rahast. EL on uuendanud paljuski oma Läänemere strateegiat ja selle võimalused on nüüd vaja käiku lasta nt seemnerahastu. Oma projektirahastu on ka Läänemeremaade nõukogul.

Mida väiksem riik on, seda olulisem on tema jaoks just tema lähinaabrus. Nii on ka Eesti majandus eelkõige seotud Läänemere piirkonnaga- seda näitavad väliskaubandus- ja investeeringute statistika. Sarnast olukorda näeme aga ka muudes valdkondades, näiteks teadus, kultuur. Pole kahtlust, et uute võimaluste leidmine kaugemal nt Aasias on tähtis. Samas jääb regionaalse koostöö roll Eestile siiski oluliseks ja näiteks majandusasjades on lühi– ja keskperspektiivis selge, et meie areng jääb nii võimaluste kui sõltuvuse osas just seotuks naabrusega ümber Läänemere.

Samas on naabrite suhtluses tihti tegemist keeruliste praktiliste küsimustega, kus mängus ka majanduse konkurentsihuvid. Turumajanduses ollakse nii mõnigi kord ühes konkreetses küsimuses võistlejad ja samas tehakse mingites muudes asjades koostööd. Nii on see tihti ka meie suhetes Balti või Põhjamaade naabritega.

Mida tihedam on üldine suhtlusvõrgustik, seda vähem probleeme tekitavad erinevad huvid mõnedes konkreetsetes küsimustes. Balti tuumaprojekti arutamine on olnud keeruline, samas edenevad Estlink-2 ja Leedu-Rootsi elektriühenduse projekt väga hästi. 3 Balti riigi kaitsekoostöös on terve rida väga edukaid ühisprojekte nagu näiteks Kaitsekolledž Tartus ja NATO õhuturbe missioon toimib korralikult, seda vaatamata mõttevahetustele võimalike uuenduste üle. Selliseid näiteid saab tuua teisigi.

Eks edukatest asjadest on tihti ka vähem põhjust kirjutada või jäävad vastavad lood vähem avalikkusele silma. Et piirkonnas on mitmeid riike, siis on tihti tegemist mitme huvilisega ja seetõttu on protsessid tahes-tahtmata aeglasemad, kui vaid kahepoolne asjaajamine. Mõnigi asi paistab kaugelt paremini ja mujal maailmas nähakse näiteks Põhja-Balti 8 riiki üha sagedamini ühise tegutsejana rahvusvahelises elus.

Läänemeremaade Nõukogu, Helcom ja Vasab on olulised kanalid suhtlemises Venemaaga. Viimase hiljutine aktiivne eesistumine Läänemeremaade nõukogus, Peterburi kõrgetasemeline keskkonnafoorum aprillis, Vene firmade tegevus piirkonnas ja muud arengud näitavad aktiivsuse kasvu. Mere ja piiriveekogude puhtuse, laevaliikluse ohutuse ja muude küsimuste lahendamisel on Venemaa suurem panus oluline.

Eestile on oluline, et kõrvuti viimastel aastatel suuremat tähelepanu pälvinud Kaliningradi piirkonnaga oleksid laiemalt hõlmatud ka meie vahetud naabrid Pihkva ja Leningradi oblast.

Läänemereäärne piirkond on kogu maailmas üks stabiilsemaid ja rahumeelsemaid. Olulist osa selles mängib, kui avatud ja tihedat koostööd suudame siin Läänemere ümber teha.

Artikli originaal teksti leiate Maalehe interneti väljaandest: http://maaleht.delfi.ee