Läänemeremaade esindajad arutasid Tallinnas ruumilise planeerimise küsimusi

26. septembril kohtusid Tallinnas 10 Läänemere-äärse riigi esindajad, et arutada omavahel Läänemere piirkonna planeerimist ning energia- ja transpordikoostööd.

„Läänemeri on üks tihedaima liiklusega meresid – siin põrkuvad mitmed huvid mereala kasutamiseks. Sellepärast on vaja, et mereäärsed riigid lepiksid omavahel kokku, kuidas tegevusi paigutada nii, et kõik saaksid toimida ja üksteist segama ei hakkaks,“ selgitas siseminister Hanno Pevkur riikidevahelise koostöö vajadust.

26. septembril toimunud kohtumine oli 11 Läänemere riigi ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavaid ministreid ja eksperte ühendava koostööorganisatsiooni VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea) 8. Konverents. Viimane sarnane üritus toimus viis aastat tagasi Vilniuses.

Tallinnas toimunud kohtumisel kiideti heaks riikide ühisdeklaratsioon, milles rõhutatakse tihedama koostöö vajadust merealade, energiamajanduse ja transpordivõrkude planeerimisel – koostööd nii riikide vahel kui ka koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Kohtumisel kiideti heaks ka merealade planeerimise teekaart, kus on kirjas sammud selleks, et kogu Läänemeri saaks hiljemalt aastaks 2021 planeeritud. Mereala planeerimiseks kohustab Euroopa Liidu liikmesriike ka hiljuti jõustunud EL merealade planeerimise direktiiv. „Eestis käib juba praegu Pärnu- ja Hiiumaal hoogne planeerimine. Praeguse prognoosi kohaselt on kogu Eesti meri planeeritud juba tükk aega enne 2021. aasta lõpptähtaega,“ rääkis Pevkur.

Samuti on oluline koostööpunkt energiavõrgustike planeerimine ja Läänemeremaade elektrivõrkude ühendamine, mis tõstab energiajulgeolekut. Näiteks Eestile on väga olulised uus Eesti-Läti 330 kV ühendus, Eesti-Soome gaasijuhe ja regionaalne LNG terminaal.

Jutuks oli ka Läänemere regiooni ühendatus ja ligipääsetavus ning sellega seonduvad rahvusvahelised transpordiprojektid, näiteks üle-Euroopalise võrgustiku TEN-T väljaarendamine ning Rail Baltic raudteetrass mere idakaldal. „Just 20 aastat tagasi toimunud VASAB-i kohtumisel siinsamas Tallinnas öeldi esmakordselt välja Rail Balticu trassi vajadus ja visandati trassi skeem, mis ei erine oluliselt tänapäevasest,“ ütles Pevkur.

20 tegevusaasta  jooksul on VASAB käivitanud koostööprojekte ja -tegevusi ning toetanud neid nii rahaliselt kui teadmistega. Organisatsiooni töös osaleb 11 riiki: Poola, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Norra, Rootsi ja Taani ning Venemaa ja Saksamaa Läänemere-äärsed piirkonnad. Eesti on aastaks VASAB-i eesistujariik, alates selle aasta 1. juulist.

Lisainfot VASAB-i kohta saab veebilehelt www.vasab.org.

Siseministeeriumi pressiosakond
press@siseministeerium.ee

 

IMG_0131_2