Põhja-Balti koostöö ajalugu

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB8 on piirkondlik koostööformaat, kuhu kuuluvad Soome, Rootsi, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu. Kui esialgu toimusid kohtumised ’5+3’ formaadis, siis 2000. aastal otsustati Eesti tollase välisministri Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil, et Põhjamaade ja Balti riikide koostööformaati hakatakse tähistama suuremat ühtsust väljendava nimetusega Nordic-Baltic Eight (NB8). Põhja-Balti koostöö koordineerimiseks ei ole loodud eraldiseisvat struktuuri ega organisatsiooni, küll aga lepitakse kokku iga-aastane eesistuja, kes määrab vastava aasta koostöösuunised. Seega on NB8 mitteametliku poliitilise dialoogi ja praktilise koostöö võrgustik võrdsete partnerite vahel, mis on oma olemuselt paindlik ja probleemikeskne. Seetõttu keskendutakse valdkondadele, mis pakuvad piirkonnale reaalset lisandväärtust.

 Poliitilisel tasemel on koostöö peamiseks formaadiks peaministrite ja välisministrite iga-aastased kohtumised, seejuures on välisministrite kohtumisi korraldatud juba 1993. aastast. Lisaks peaministritele ja välisministritele kohtuvad regulaarselt ka haruministrid, parlamendiliikmed ning riigiametnikud. Välispoliitilisel tasemel toimuvad NB8 kohtumised välisministeeriumite kantslerite, poliitikadirektorite, valdkonnaekspertide ja välisesinduste diplomaatide vahel.

NB8 riikide parlamentide koostöö põhineb 1989. aastal alguse saanud kontaktidest Balti Assamblee (BA, Baltic Assembly) ja Põhjamaade Nõukogu (PN, Nordic Council) vahel. Toimuvad iga-aastased BA ja PN tippkohtumised, lisaks kohtutakse erinevatel tasemetel, mh spiikrite, presiidiumide, komisjonide ja üksikliikmete tasemel.

Põhja-Balti koostöö edendamises omab erilist tähtsust ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN, Nordic Council of Ministers), kes arendas aastateks 2009-2013 ning 2013-2017 välja koostöösuunised Baltimaadega. Prioriteetseteks valdkondadeks on seejuures olnud haridus, teadustöö ja innovatsioon; ettevõtlus, klastrivõrgustikud ja loomemajandus; keskkond, kliima ja energeetika; heaoluriikide rahvusvahelised väljakutsed (nt HIV/AIDS ja inimkaubanduse vastu võitlemine) ning demokraatlike alusväärtuste piiriülene edendamine.

Lisaks NB8 koostöövõrgustikule räägitakse eraldi ka NB6 formaadist, mis hõlmab NB8 Euroopa Liidu liikmesriike, ehk Taanit, Soomet, Rootsit, Lätit, Leedut ja Eestit ning mis loodi Balti riikide vastuvõtmisel Euroopa Liitu 2004. aastal. NB6 formaat on mitteametlike kohtumiste raamistik aktuaalsete EL-i teemade arutamiseks.

Üheks tähtsaimaks NB8 koostööformaadiks on aga 2003. aastal Ameerika Ühendriikide poolt algatatud e-PINE ehk Uuendatud Partnerlus Põhja-Euroopas (Enhanced Partnership in Northern Europe), mis arenes välja regulaarsetest ’8+1’ (NB8+USA) kohtumistest peaeesmärgiga suurendada regioonis ja selle lähiümbruses (Moldovas, Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias ja Valgevenes) Idapartnerluse raames vabadust, julgeolekut ja majanduslikku heaolu. Lisaks on viimasel ajal esile kerkinud NB8 ja Ühendkuningriikide vaheline koostöö, alates 2010. aastast on korraldatud Põhja tuleviku foorumi ehk Northern Future Forum tippkohtumisi. Uueks arenguks on ka NB8 ja nelja Visegradi Grupi riigi (Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari) koostöö edendamine, esimene välisministrite kohtumine selles formaadis toimus 2013. aasta alguses.

Üheks peamiseks NB8 koostöö alusdokumendiks on 2010. aasta augustis valminud NB8 koostööraport (tuntud ka kui Birkavs-Gade raport ehk NB8 Tarkade meeste raport), mis annab konkreetsed suunised kaheksa riigi koostöö edendamiseks. Raporti idee algataja oli 2010. aasta NB8 eesistuja Läti, koostajateks olid Läti endine peaminister ja välisminister Valdis Birkavs ning Taani endine kaitseminister Søren Gade. Töö käigus kohtusid raportöörid kõikide NB8 riikide esindajatega, et saada ülevaade riikide nägemusest ja ettepanekutest. Raport koosneb kahest osast, millest esimene käsitleb NB8 koostöö mineviku-, hetke- ja tulevikuarenguid ning viitab tähelepanu vajavatele üldistele puudujääkidele. Teises osas on välja toodud konkreetsed nõuanded koostöö parandamiseks, hõlmates nii välispoliitilist dialoogi, diplomaatiliste esinduste koostööd, kodanikukaitset, kaitsekoostööd, energeetikat kui ka NB8 brändi.

NB8 koostöö koordineerimine kuulub vastava aasta eesistujariigi vastutuse alla. 2013. aastal oli koordineerimise roll Rootsil, 2012 Leedul. 2014. aastal on Põhja-Balti koostöö koordineerimise roll Eestil ning 2015 Taanil.