Balti Ministrite Nõukogu

Eesti, Läti ja Leedu valitsustevaheline koostöö toimub Balti Ministrite Nõukogu (BMN) raames, mis töötab 1994. aastast siis allkirjastatud põhikirja alusel.

BMN tagab kolme riigi täitevvõimu organite koostöö koordinatsiooni ja  järjepidevuse, suhtlemise Balti Assambleega. BMN institutsioonid on otsustamisvõimelised vaid siis kui kõigi 3 riigi esindajad on kohal. BMN teeb otsuseid konsensusega ja need on Balti riikide jaoks siduvad.

Peaministrite Nõukogu kui BMNi kõrgeim organ sõnastab suunad Balti riikide valitsustevaheliseks koostööks. BMN kohtub Peaministrite Nõukogu formaadis kord aastas (tavaliselt toimub kohtumine sügisel), lisaks sellele on vähemalt kord aastas toimunud mitteametlikke kohtumisi.

BMN-i alla on loodud 5 vanemametnike komiteed (energia-, transpordi-, kaitse-, keskkonna- ja siseküsimustes). Komiteed võivad oma töö paremaks korraldamiseks moodustada teatud valdkondade alakomiteesid. Hetkel tegutseb näiteks piirivalveküsimuste alakomitee. Praktikas on vanemametnike komiteede töö asendumas tavapäraste vajaduspõhiste kohtumisformaatidega vastavas valdkonnas.

Suurimad muudatused BMNi struktuuris viidi läbi ulatusliku reformiga, mis algatati 2002. aastal Eesti eesistumise ajal ning mis jõudis lõpule 2005. aastaks. Reformi tingis tööprotsessi liialt keerukaks ja bürokraatlikuks muutumine. Eesti, Läti ja Leedu liitumine Euroopa Liidu ja NATOga muutis Balti koostööle laiemat raami andvat õiguslikku, poliitilist ja majanduslikku keskkonda vägagi olulisel määral – muutus mitmete küsimuste otsustuspädevus ning ametnikevaheline koostöö oma koostöövaldkonna piires.

Lisaks vanemametnike komiteedele saavad peaministrid vajadusel moodustada rakkerühmi, mis luuakse teatud ajaks ja konkreetsete ülesannete täitmiseks väljaspool vanemametnike komiteede pädevust. 2010 – 2012 eksisteeris näiteks terviseküsimuste rakkerühm, mis tegi väga head tööd.

Välisministrid kohtuvad Koostöönõukogus Balti Nõukogu raames, mis on valitsuste ja parlamentide vahelise koostöö formaat. Balti Nõukogu kohtumine toimub Balti Assamblee sügisistungjärguga koos kord aastas. Balti Nõukogul annab eesistujariigi välisminister ülevaate Balti Assambleele Balti riikide koostöö kohta eelneval aastal ning järgmise eesistujariigi välisminister plaanide kohta tuleval aastal.

BMN ja Balti Assamblee koostöö toimub vastavalt kokkulepetele. Nendega reguleeritakse Balti Nõukogu toimumist ja Koostöönõukogu tegevust.  Koostöö toimub kõigil tasemtel. Balti Nõukogu raames kohtuvad BA Presiidium ja Koostöönõukogu. BMN vanemametnike komiteede esindajad on kutsutud BA komiteede istungitele ja temaatilistele konverentsidele.

BMNi raames toimuvaid kohtumisi valmistab ette nö roteeruv sekretariaat, mis koosneb Balti koostöö eest vastutavatest Eesti, Läti ja Leedu välisministeeriumi ametnikest. Sekretariaadi tööd juhib eesistuja riigi välisministeerium. Pidevalt teevad koostööd BMN ja BA sekretariaadid.

2013. aastal oli Balti Ministrite Nõukogu eesistuja Läti, kes seadis eesistumisaasta prioriteetideks regiooni konkurentsivõime tõstmise ja ärikeskkonna parandamise, süvendatud koostöö Põhjamaadega ning regionaalsete energeetika- ja transpordiprojektide arendamise.

Balti peaministrite kohtumine 5. detsembril 2014